Sacred Texts  Legends and Sagas  WordGumbo: Old English Dictionaries [External Site]
Index  Previous  Next 

Widsith

Verse Indeterminate Saxon

Widsið maðolade,      wordhord onleac,
se þe monna mæst      mægþa ofer eorþan,
folca geondferde;      oft he on flette geþah
mynelicne maþþum.      Him from Myrgingum
5
æþele onwocon.      He mid Ealhhilde,
fælre freoþuwebban,      forman siþe
Hreðcyninges      ham gesohte
eastan of Ongle,      Eormanrices,
wraþes wærlogan.      Ongon þa worn sprecan:
10
"Fela ic monna gefrægn      mægþum wealdan!
Sceal þeodna gehwylc      þeawum lifgan,
eorl æfter oþrum      eðle rædan,
se þe his þeodenstol      geþeon wile.
þara wæs Hwala      hwile selast,
15
ond Alexandreas      ealra ricost
monna cynnes,      ond he mæst geþah
þara þe ic ofer foldan      gefrægen hæbbe.
ætla weold Hunum,      Eormanric Gotum,
Becca Baningum,      Burgendum Gifica.
20
Casere weold Creacum      ond Celic Finnum,
Hagena Holmrygum      ond Heoden Glommum.
Witta weold Swæfum,      Wada Hælsingum,
Meaca Myrgingum,      Mearchealf Hundingum.
þeodric weold Froncum,      þyle Rondingum,
25
Breoca Brondingum,      Billing Wernum.
Oswine weold Eowum      ond Ytum Gefwulf,
Fin Folcwalding      Fresna cynne.
Sigehere lengest      Sædenum weold,
Hnæf Hocingum,      Helm Wulfingum,
30
Wald Woingum,      Wod þyringum,
Sæferð Sycgum,      Sweom Ongendþeow,
Sceafthere Ymbrum,      Sceafa Longbeardum,
Hun Hætwerum      ond Holen Wrosnum.
Hringweald wæs haten      Herefarena cyning.
35
Offa weold Ongle,      Alewih Denum;
se wæs þara manna      modgast ealra,
no hwæþre he ofer Offan      eorlscype fremede,
ac Offa geslog      ærest monna,
cnihtwesende,      cynerica mæst.
40
Nænig efeneald him      eorlscipe maran
on orette.      Ane sweorde
merce gemærde      wið Myrgingum
bi Fifeldore;      heoldon forð siþþan
Engle ond Swæfe,      swa hit Offa geslog.
45
Hroþwulf ond Hroðgar      heoldon lengest
sibbe ætsomne      suhtorfædran,
siþþan hy forwræcon      wicinga cynn
ond Ingeldes      ord forbigdan,
forheowan æt Heorote      Heaðobeardna þrym.
50
Swa ic geondferde fela      fremdra londa
geond ginne grund.      Godes ond yfles
þær ic cunnade      cnosle bidæled,
freomægum feor      folgade wide.
Forþon ic mæg singan      ond secgan spell,
55
mænan fore mengo      in meoduhealle
hu me cynegode      cystum dohten.
Ic wæs mid Hunum      ond mid Hreðgotum,
mid Sweom ond mid Geatum      ond mid Suþdenum.
Mid Wenlum ic wæs ond mid Wærnum      ond mid wicingum.
60
Mid Gefþum ic wæs ond mid Winedum      ond mid Gefflegum.
Mid Englum ic wæs ond mid Swæfum      ond mid ænenum.
Mid Seaxum ic wæs ond Sycgum      ond mid Sweordwerum.
Mid Hronum ic wæs ond mid Deanum      ond mid Heaþoreamum.
Mid þyringum ic wæs      ond mid þrowendum,
65
ond mid Burgendum,      þær ic beag geþah;
me þær Guðhere forgeaf      glædlicne maþþum
songes to leane.      Næs þæt sæne cyning!
Mid Froncum ic wæs ond mid Frysum      ond mid Frumtingum.
Mid Rugum ic wæs ond mid Glommum      ond mid Rumwalum.
70
Swylce ic wæs on Eatule      mid ælfwine,
se hæfde moncynnes,      mine gefræge,
leohteste hond      lofes to wyrcenne,
heortan unhneaweste      hringa gedales,
beorhtra beaga,      bearn Eadwines.
75
Mid Sercingum ic wæs      ond mid Seringum;
mid Creacum ic wæs ond mid Finnum      ond mid Casere,
se þe winburga      geweald ahte,
wiolena ond wilna,      ond Wala rices.
Mid Scottum ic wæs ond mid Peohtum      ond mid Scridefinnum;
80
mid Lidwicingum ic wæs ond mid Leonum      ond mid Longbeardum,
mid hæðnum ond mid hæleþum      ond mid Hundingum.
Mid Israhelum ic wæs      ond mid Exsyringum,
mid Ebreum ond mid Indeum      ond mid Egyptum.
Mid Moidum ic wæs ond mid Persum      ond mid Myrgingum,
85
ond Mofdingum      ond ongend Myrgingum,
ond mid Amothingum.      Mid Eastþyringum ic wæs
ond mid Eolum ond mid Istum      ond Idumingum.
Ond ic wæs mid Eormanrice      ealle þrage,
þær me Gotena cyning      gode dohte;
90
se me beag forgeaf,      burgwarena fruma,
on þam siex hund wæs      smætes goldes,
gescyred sceatta      scillingrime;
þone ic Eadgilse      on æht sealde,
minum hleodryhtne,      þa ic to ham bicwom,
95
leofum to leane,      þæs þe he me lond forgeaf,
mines fæder eþel,      frea Myrginga.
Ond me þa Ealhhild      oþerne forgeaf,
dryhtcwen duguþe,      dohtor Eadwines.
Hyre lof lengde      geond londa fela,
100
þonne ic be songe      secgan sceolde
hwær ic under swegle      selast wisse
goldhrodene cwen      giefe bryttian.
ðonne wit Scilling      sciran reorde
for uncrum sigedryhtne      song ahofan,
105
hlude bi hearpan      hleoþor swinsade,
þonne monige men,      modum wlonce,
wordum sprecan,      þa þe wel cuþan,
þæt hi næfre song      sellan ne hyrdon.
ðonan ic ealne geondhwearf      eþel Gotena,
110
sohte ic a gesiþa      þa selestan;
þæt wæs innweorud      Earmanrices.
Heðcan sohte ic ond Beadecan      ond Herelingas,
Emercan sohte ic ond Fridlan      ond Eastgotan,
frodne ond godne      fæder Unwenes.
115
Seccan sohte ic ond Beccan,      Seafolan ond þeodric,
Heaþoric ond Sifecan,      Hliþe ond Incgenþeow.
Eadwine sohte ic ond Elsan,      ægelmund ond Hungar,
ond þa wloncan gedryht      Wiþmyrginga.
Wulfhere sohte ic ond Wyrmhere;      ful oft þær wig ne alæg,
120
þonne Hræda here      heardum sweordum
ymb Wistlawudu      wergan sceoldon
ealdne eþelstol      ætlan leodum.
Rædhere sohte ic ond Rondhere,      Rumstan ond Gislhere,
Wiþergield ond Freoþeric,      Wudgan ond Haman;
125
ne wæran þæt gesiþa      þa sæmestan,
þeah þe ic hy anihst      nemnan sceolde.
Ful oft of þam heape      hwinende fleag
giellende gar      on grome þeode;
wræccan þær weoldan      wundnan golde
130
werum ond wifum,      Wudga ond Hama.
Swa ic þæt symle onfond      on þære feringe,
þæt se biþ leofast      londbuendum
se þe him god syleð      gumena rice
to gehealdenne,      þenden he her leofað."
135
Swa scriþende      gesceapum hweorfað
gleomen gumena      geond grunda fela,
þearfe secgað,      þoncword sprecaþ,
simle suð oþþe norð      sumne gemetað
gydda gleawne,      geofum unhneawne,
140
se þe fore duguþe wile      dom aræran,
eorlscipe æfnan,      oþþæt eal scæceð,
leoht ond lif somod;      lof se gewyrceð,
hafað under heofonum      heahfæstne dom.